Sander - 100 liiki täis!

Maikuu on kohe-kohe uksetaga ja peale EV sünnipäeva polegi rohkem kirjutanud siia. Midagi väga erilist pole juhtunud ning Linnadevahelisest linnuvõistlusest kirjutasid juba Tarvo ja Peter, seega polnud midagi lisada (sain 8 uut liiki). Vahepeal on 3 rattaretke ette võetud ja kogutud 31 uut liiki. Mitmed liigid on tulnud ka päris kodurõdult (8liiki) või ukse eest (parimad palad hüüp ja täpikhuik, keda õnnestunud ca 1km kauguselt ära kuulda rõdult).

8.aprill Haapsalu rattaga ~12km ja ~2h vaatlust
Kerge rannajoone tiir ja veidike metsa.

Väikeluik

Laululuik

Viupart

Soopart 

Tuttvart

Kormoran

Hõbehaigur

Merisk

Metstilder

Kaelustuvi 

Sookiur

14.aprill Haapsalu-Pullapää rattaga 15,5km ja vaatlustunde 1h40min

Tuli siis mõte minna nädalavahetusel rattaga tööle, et koguda mõningad liigid juurde, keda olin juba mitteökotades tööl kuulnud nädala sees. Suureks üllatuseks osutus nurmkana, keda ma pole seal oma 6 tööaasta jooksul kordagi kohanud ning nüüd äsja õnnestus mul neid jälle kohata, seega võimalik pesitsus! Sama lugu on ka koduvarblasega, mis on veidike imelik, kuna tööstuspiirkond ja tuvid ning varesed saavad seal küll hakkama, aga varblased puuduvad, samas pole enam näinud, ehk oli mõni eksinu. Saamata jäi must-lepalind, kes toopäev ei näidanud end ega teinud häält.

Sookurg

Räusktiir

Nõmmelõoke

Võsaraat

Punarind

Laulurästas

Vainurästas

Väike-lehelind

Kanepilind

27.aprill jällegi väikene Haapsalu rattatiir rannikul ~11km ja 1h45min

Valgepõsk-lagle

Rääkspart

Piilpart

Tuttpütt

Väiketüll

Jõgitiir

Suitsupääsuke

Räästapääsuke

Kivitäks

Roo-ritsiklind

Viimase rattasõiduga saigi mul täis 99 liiki ning lootus oli kenasti lõpetada aprillikuu 100 liigiga. Lootused olid vist nii kõrged, et üks liik siis eile täitiski mu soovi - koldvint ''siristas'' kenasti eile mulle rõdul olles :)  Seega nüüd hea maikuus sajast jätkata ning ühtlasi ka esimesel plaan jällegi rattaga tööle vuhada. Homme siis tuleb kõrvad/silmad katta ja mitte rõdule minna, et 100 veel püsiks :)

                 Linnadevahelise võistluse üllataja värbkakk

Hannes, Otepää - Lääne-pöialpoiss Lüüsjärve ääres

Pealkiri reetis muidugi juba ära, kes mu tänase postituse peategelane on. Aga alustame ikka algusest.
Ei olnud see aasta veel ühe oma lemmikvaatluskoha - Lüüsjärve äärde jõudnud, seepärast hommikul marsruudi osas pikalt nuputamist polnud. Lootsin seal hüüpi kuulda.
Kohale jõudes ei läinud minutitki, kui kuulsin kõrvalt kuusemetsast üsna lähedalt kõrget pöialpoisi laulu. Oot-oot, kuidagi teistmoodi, ega ometi... Siis kostus veel... Määrangu kindluse mõttes peibutasin natuke, et tuleks lähemale. Tuligi ja hakkas 20m kaugusel haaval erutatult edasi-tagasi kargama ja laulma. Oligi tema - lääne-poialpoiss! Tegemist on selle liigi teise vaatlusega mul, esimese pärast sai Suure-Munamäe otsa eelmine aasta ronitud. Küll sai aga liigilisa Otepää looduspargi nimekiri.
Sel ajal, kui ma pöialpoisiga tegelesin kostus järve roostikust ka hüübi ja roo-ritsiklinnu laulu. Lüüsjärv täitis mu ootused täna kuhjaga!
Tagasiteel sain Alevijärve äärest uute liikidena ka salu-lehelinnu ja tikutaja. Järv ise oli peaegu tühi.
Ilm: +7 pilves.

Monika - Tartu - Natuke algusest ja eilsest

Et rääkida eilsest, peab alustama algusest ehk siis kohe kui Estbirdingu sügiskoosolekul ökoralli poolt otsustati, oli mul selge, et Urmas hakkab hullu panema. Minu plaan oli säilitada mõistus ja vaadata lindu tagasihoidlikult -  olid ju veel meeles 2014. aasta lohisevad matkad ja valusad varbad.

Sõnu sööma hakkasin veebruaris, kui Raadi kalmistule plaanitud jalutuskäigu asemel, tuli mul eksprompt mõte Mõra metsade taga Rauli kohatud vöötkakku bongama minna.  Invasiooniaastast hoolimata polnud sel ägedal hooajal liiki veel näinud ja ka lifer varasemast oli kuskil kaugustes nähtud kakuke ehk siis mitte päris SEE. Retk oli õnnelik ja vöötkakk mõne meetri pealt registreeritud. Hoogu sattununa tuli soov ka vesipapp kirja saada, seega edasine suund oli Haaslavast läbi jooksev Mõra jõgi. Vesipappu ei leidnud, küll aga tegi häält ja vuhises ringi jäälind, mistõttu päris tühjade kätega ei jäänud. Tee peal tuli vastu hiireviu, hallõgija ja väiksemaid talvituvaid värvulisi ning kilomeetreid tuli esimese ökotamisega kokku 30+.

Järgnes linnade linnuralli, mida tegime peamiselt Ihaste linnaosas. Esimesed saabujad – põldlõoke, kiivitaja, metsvint, laululuik – surusid end tuulest läbi ja pakkusid kevadkerget liigilisa. Tipphetkeks olid hele-urvalind, keda ma ei uskunud olemas olevat. Üldse on liferitega nii, et ega enne hästi ei usu, kui ise ära ei tuvasta. Tähelepanekuna veel, et kui korra oled juba liiki näinud, siis hakkadki tegelasi sagedamini kohtama. Seekord ei lasknud kaua oodata, teine hele-urvalind sai fikseeritud vaid mõni aed edasi.

Lonkinud olen peamiselt Urmasega koos, sest vaatlustunnid on meile mõlemale see aeg, kus stressitase langeb ja kui üks on kõrvad, siis teine silmad. Juttu saab ka rääkida, kodus pole selleks nagunii mahti. Sedasi koos lonkides õnnestus Ihaste silla alusel üleujutatud luhal (esimese soojalainega ja esimesest kohatud haneparvest) põnevamatest liikidest kohata punakael-lagle ja kahte hallhane. Ära tuleb mainida, et need meie koos lonkimised kipuvad vähemalt 20 km pikad matkad tavaliselt olema, kuna linnast välja jõudmiseks tuleb juba tallata hea mitu kilomeetrit.

Jõudes nii eilsesse päeva, mil otsustasin lühikese jalutuskäigu kasuks Aardla järve ääres oleva üleujutatud lambakopli juurde. Kuigi ilm oli hall ja sombune, arvasin, et jõuan enne vihma tiiru ära teha. Kerge tibutamine taustal olin rõõmsalt üllatunud, kui kaks räuska naerukajakate vahelt silma hakkasid. Uutest liikidest tegutsesid alal tikutajad, heletildrid ja tutkad. Kogutud pardikomplektile tuli lisaks rägapardi paar. Tibutamine küll tihenes kui ma roo servas kuldhänilast märkasin ja pidasin õigeks mööda Porijõe kõrvalt minevat rada Emajõeni jalutada.

Päris raja alguses muutus tibutamine korralikuks sajuks aga kui ma rajalt torutades Aardlapalu karjääril järvekauri silmasin, siis oli vihm üsna teisejärguline. Oluline oli pilti teha ehk telefon välja ja asusin digiscopima. Veest tilkuv toru, tilkuvad näpud ja tilkuv telefon ei tohtinud segada üllast ettevõtmist. Ilupiltidest siin rääkida ei saa, üldse piltideks nimetada neid soperdisi on palju ja vihm polnudki siin peasüüdlane. Ka varasemalt räusktiire ja tutkaid pildistades oli tulemuseks kergelt öeldes katastroof ehk siis tõstan käed üles ja tunnistan, et kui peaksin kunagi imekombel mõne päris rari leidma, siis dokumenteerimiseks ma pole võimeline.

Karjääril oli ilus hulk tuttpütte, kokku lugesin 76 isendit (õhtul peale tööd luges Urmas sealsamas 108 pütti ja järvekaure oli selleks hetkeks 2 lindu). Aastapunktiks tuli ka üksik jõgitiir. Korraks piilusin ka raja lõpus Ihaste silla alusele üleujutatud luhale, kus jäi silma 60 sooparti, polegi neid ilusaid partlasi nii palju koos näinud.  Koju jõudmine oli katsumus omaette, linnulummusest väljas lirtsusin lonkides veel poolteist tundi sajus, enne kui pükstest väänatud ja saabastest kallatud liitreid sain lugeda. Rõõmsad olgu need, kes retke käigus ei muutu raskemaks J. Binoklit kuivatades tuli tõdeda, et tasakesi saabuvaid põõsalinde ei õnnestunud põõsastest tabada, küll aga olid kõik kohad täis väike-lehelinnu, punarinna ja vainurästa laulu.

Liike hetkel kokku 104.

Hannes, Otepää

Tegelikult oli see mul juba neljas ökoretk, aga kuna esimestel midagi märkimisväärset silma ei hakanud, alustan nüüd postitamist.
Suundusin alla Pühajärvele, kus praegusel aastaajal kõige rohkem vaatlemist. Pühajärv on täiesti jääs - siin pole veel midagi teha. Liigun kõrvaloleva Neitsijärve äärde. Ka see järv on 95% ulatuses veel jääga kaetud, aga sellist kajakamöllu pole minu silmad siin veel näinud! Umbes 200 naerukajakat, 10 hõbekajakat, pea sama palju kalakajakaid. Kisa oli kõva. Vaba veega kaldaservadesse mahtusid ka mõned sõtkad ja kühmnokk-luige paar. Neil õnnestus eelmisel aastal üle paljude aastate ka pojad üleskasvatada. Näis, kuidas seekord.
Neitsijärve ümbrus on üldiselt väga rähnirikas, aga seekord on kõik millegipärast vait.
Tagasiteel jään kõrgema koha peal röövlinde torutama. Läks 20 minutit enne, kui esimene silma jäi! Ja kohe väga hea liik - kanakull oli saagijahil. Iga aasta mul teda Otepää ümbruses kohata ei õnnestugi, niiet, hea leid. Enne kui päeva parim liik toru ette ilmus, sain veel ühe hiireviu nähtud. Ja siit ta tuleb - mustaselgne kajakas tiirutab vaikselt põhja poole! Kumb ta on - tõmmu- või merikajakas? Valgusolud on head, aga distants pea kilomeeter, ja no ei suuda ma kindlalt ära määrata! 😠 Tõmmukajakas ta väga suure tõenäosusega oli, aga kuna tegu oleks olnud uue liigiga Otepää looduspargi nimekirjas, peab 100% kindel olema. Oi kuidas oleks tahtnud, et kajakaspetsialist Uku mu kõrval oleks seekord olnud! ;)

Ökoralli märtsi kokkuvõte

Ka kolmas kuu ökorallist on seljataga. Kuigi kalendri järgi algas 20. märtsil kevad, siis tegelikult oli talv visa ja ei loobunud oma võimust nii lihtsalt. Siiski kuu viimasel päeval oli Põhja-Eestis ilm lõpuks linnuvaatlejasõbralik, samas kui lõunas tuli ka siis veel korralikult lund. Alles aprilli algul jagati rändlindudele soodsaid lennupileteid, mida siis ka usinasti kasutama hakati. Seetõttu on kokkuvõtte tegemise ajal olukord tulemuste osas oluliselt muutunud, aga tuletame siiski meelde, mis märtsi lõpuks juhtus.

Rallil osalejate arv kasvab endiselt ning märtsis saatsid 37 osalejat kokku 39 nimekirja. Kokku oleme näinud 110 liiki linde ja selle nimel kõndinud vähemalt 2478 km, sõitnud rattaga 1483 km ning suuskadel 97 km.

ÄSSAD 31. MÄRTSI SEISUGA

Alpo - 2 (väikepistrik ja välja-loorkull)
Peter - 2 (kanada lagle ja hõbehaigur)
Indrek - 2 (tikutaja ja vainurästas)
Kaia - 1 (laulurästas)
Vilja - 1 (väikepütt)
Andrus - 1 (kaljukotkas)
Jüri - 1 (soopart)
Renno - 1 (kõrvukräts)
Riho Mä - 1 (tuttlõoke)
Tarvo - 1 (rääkspart)

TUBLIMAD MÄRTSIS

jalgsi - Urmas 208 km
rattaga - Renno 144 km
suuskadel - Alpo 70 km
vaatlustunde - Urmas 37 tundi

EDETABEL 31. 03. 2018. A. SEISUGA

1. Alpo - 72
2. Renno - 69
3. Urmas - 68
4. Peter - 64
4. Kalle - 64
6. Riho Mä - 62
6. Sander - 62
6. Tarvo - 62
9. Vilja - 59
10. Monika - 56
11. Indrek - 55
12. Tarmo - 53
13. Janne - 51
13. Tiiu - 51
15. Ranno - 48
16. Kaia (I) - 47
16. Rein - 47
18. Kaia (II) - 46
18. Mariliis - 46
18. Hannes P - 46
18. Jaak - 46
18. Peeter - 46
23. Viive - 45
24. Jüri (I) - 43
25. Aire - 40
25. Kaidi - 40
25. Art Villem - 40
25. Eedi - 40
29. Kaarel - 39
30. Andrus - 38
31. Heikki - 37
32. Kalmer - 31
33. Jüri (II) - 27
33. Siim - 27
33. Uku - 27
36. Rene - 26
37. Mati - 25
38. Riho Ma - 23
39. Hannes M - 21

Ja taaskord tuletan meelde, et uued osalejad on jätkuvalt oodatud. Reeglid ja tabel on parempoolses tulbas ning praegu on väljas juba palju meeldivam linnuvaatlemisega tegeleda - enesel on soojem ja ka linde on viimastel päevadel oluliselt rohkem. Ning kui vaatlemisest aega üle jääb, siis muljete avaldamine käesolevas blogis on ka teretulnud.