Hannes, Otepää

Tegelikult oli see mul juba neljas ökoretk, aga kuna esimestel midagi märkimisväärset silma ei hakanud, alustan nüüd postitamist.
Suundusin alla Pühajärvele, kus praegusel aastaajal kõige rohkem vaatlemist. Pühajärv on täiesti jääs - siin pole veel midagi teha. Liigun kõrvaloleva Neitsijärve äärde. Ka see järv on 95% ulatuses veel jääga kaetud, aga sellist kajakamöllu pole minu silmad siin veel näinud! Umbes 200 naerukajakat, 10 hõbekajakat, pea sama palju kalakajakaid. Kisa oli kõva. Vaba veega kaldaservadesse mahtusid ka mõned sõtkad ja kühmnokk-luige paar. Neil õnnestus eelmisel aastal üle paljude aastate ka pojad üleskasvatada. Näis, kuidas seekord.
Neitsijärve ümbrus on üldiselt väga rähnirikas, aga seekord on kõik millegipärast vait.
Tagasiteel jään kõrgema koha peal röövlinde torutama. Läks 20 minutit enne, kui esimene silma jäi! Ja kohe väga hea liik - kanakull oli saagijahil. Iga aasta mul teda Otepää ümbruses kohata ei õnnestugi, niiet, hea leid. Enne kui päeva parim liik toru ette ilmus, sain veel ühe hiireviu nähtud. Ja siit ta tuleb - mustaselgne kajakas tiirutab vaikselt põhja poole! Kumb ta on - tõmmu- või merikajakas? Valgusolud on head, aga distants pea kilomeeter, ja no ei suuda ma kindlalt ära määrata! 😠 Tõmmukajakas ta väga suure tõenäosusega oli, aga kuna tegu oleks olnud uue liigiga Otepää looduspargi nimekirjas, peab 100% kindel olema. Oi kuidas oleks tahtnud, et kajakaspetsialist Uku mu kõrval oleks seekord olnud! ;)